“Algus – kolm sõpra” *1. osa*

Valmis, ma olen teinud nüüdseks kõik mis soovisin, mu plaanid ja unistused on täide viidud.Selleks õhtuks mul enam tegemist ei ole, eks see õhtu hakkab juba otsa saama.Ma korraks veel viskan pilgu peale, jumal küll millega ma hakkama olen saanud, kelleks olen muutunud,kuid häbi mul ei ole.Kahju vaid et olin sunnitud seda tegema…aeg lahkuda.Ma süütan järjekordse suitsu.Tegelikult ma ei suitseta ja downin igati seda, kuid kui mu närvid on pingul juhtub see peagu et iseenesest.Nüüd on üks neist hetkedest, ma lahkun siit öisest linnast koju, ma olen väsinud ja kahtlen ise endas.Ülekõige vajan ma hetkel valget suitsupilve mis mu nägu ja meeli tasakesi paitab  ja muusikat see rahustab.Ipod taskust välja ja lugu käima aeg lahkuda, viimane pilk teole toob nahale taaskord kananaha, ei tee sellest väljagi.

Teel koju jään mõtlema,miks mina olen viimane kes veel alles on.Vanasti me olime kõigest poisikesed kes armastasid joonistada – aga nüüd oleme kurjategijad.Kõik algas oma 8 aastat tagasi, aasta oli siis 2004.Meid oli täpselt kolm mina, Rey ja J.Me olime tavalised teismelised, tollel 13, keda huvitas subkultuur ja kõik mis sellega seotud.Kõik algas markeritest, neid oli vist igaühel paar tükki must ja sinine, minul oli punane ka.Kuidas ma mäletan, ma olen seda tuhatkorda meenutanud, mind on alati pealunud ajalugu.Tollel me veetsime suve umbses linnas, mille kivist ülessirguvad müürid olid lämmatamas meid, ei meid ei huvitanud see põhjus miks me seda teeme, me kõigest tegime.Me käisime tägimas koos markeritega….me olime ilmselgelt naiivsed.Suvi möödus meeletult, väga kiirestu asendusid markerid värvidega.

  Olime nagu väikesed kutsikad kes värsket õhku sisse ahmisid, me kogusime internetist uut matejali kilobaitide kaupa, õppides ja otsides inspiratsiooni.Meil olid omad iidolid ja pidevad vadlused kes neist on parim.Hiljem hakkasime ka põhjust otsima ka oma tegevusele, pidi ju tavalist lapse mängu põhjendama, ainult selle läbi sai see muutuda kunstik, vaatamata sellele et viimast ta ikkagi ju ei olnud. Need olid suured tägide ehk nimede kogumid, mis mööda tervet linna laiali olid.Tollel oli mul meeles ka graffiti definitsioon, ajaga muutus see aina keerulisemaks ja tänasaks on minu jaoks graffiti vaid see mis on seinal….muidu on see värk liiga diip, upud ära.

      Meie peamine eesmärk oli hängimine, fame ja graffiti oli viis seda ühendada, vaid hiljem hakkasime tõelist mõnu tundma.Kõik need närvi kõditamised ja tavaline silmarõõm lõpp resultaadist.Kuid see kõik tuli aastatega, alguses poisikesed, kes me siiski ju olime, tegid seda ainult selle pärast et teha ja kes teab kui oleks teisit kas me oleks jõudnud nii kaugele.Me ei joonud ega suitsetanud tollal, kolm tavalist noort poissi, me polnud isegi riides nagu räpparid, veidi laiemad püksid ja kapuutside kampsunid.Eks see oligi vist selle aja piir, tänaseks oleme juba meie oldschool, meie oleme legendid.13 aastaselt me mudiugi seda ei oleks uskunud, kuid peagi levisid linna peal ka meist kõlakad.Me olime tasapisi sisenemas maailmase, kust me hiljem välja ei saanud ja mis ka saatuslikuks sai.

Filed under: Unistuste loojad

Kivirähk “Mees kes teadis ussisõnu” magusamad osad vol2

Raamat on nüüd ammu läbi ja magusamad osad leitud…magusamad osad vol2 daamid ja härrad see on Kivirähk ja tema Mees kes teadis ussisõnu.

208 – Ta oli nagu meie vaikne vari,pisike tüdrukutirts, kelle suurimaks sooviks oli meie sabas käia – tõsine ja süvenenud, otsekui oleks mäng tähtis töö, mida peab võimalikult hoolsalt tegema, ning justkui pelgaks ta, et juhusliku eksimuse korral võidakse ta meie seltskonnast välja arvata ning ta peab jälle kodus istuma..Ta oli nagu rebasekutsikas, kellele on järsku silmad pähe tulnud ja kes nüüd ahnelt maailma jõllitab ning urust välja kipub, selle asemel et uimaselt ja abitult ema külje all lebada nagu seni.

212 –  Siin minu ees istus tõeline muistne inimene, metsik ja väge täis, omamoodi väike Põhja Konn, kelle meeletu elujõud pritsis sädemeid ning kõrvetas vaenlase tuhaks.

214 – “Tore on näha jälle elavaid inimesi,” kiitis ta. ” muidu pole aega neid vahtida, nii kui liikumist näen, kargan kohe kallale ja puren. Alles siis, kui vennike juba surnud on ja laiba keetmiseks läheb,  saab mahti pilgu peale heita. Aga noh, siis on juba hilja, liha hakkab luudelt tulema ja kõik on üks puder”

217 – Nad olid tehtud ühes ja samast puust, ainult et onu Vootele oli selle puu sile ning tugev tüvi, mida torm siiski võib murda, samal ajal kui vanaisa sarnanes sügavalt maa alt välja tiritud jämeda ning vintske juurikaga, mille poolekväänamine pole jõukohane isegi karule. Ja mina – mina olin selle puu latv, tuules painduv ning habras.Ma olin tipp, kus oksad muutusid peeneks, et ei kandnud enam isegi väikest lehelindu.Minust kõrgemal ei tulnud enam midagi, ainult taevas, tühi ja sinine.

224 – “Mind on see ära tüüdanud – olla igal pool viimane,” vastasin mina. “Oma peres olen ma viimane mees, metsas viimane poisslaps.Nüüd olen ma veel viimane , kes nägi hiiglasliku kala.Kuidas see küll ometi sedasi juhtub, et just mina alati viimane olen?””minu jaoks oled sa esimene,”Ütles Hiie ja suudles mind.Ning mõne aja pärast, kui olime jälle riidesse pannud, sõudsin ma edasi.Tegelikult olin ma muidugi ka tema jaoks viimane, aga siis ma seda veel ei teadnud.

227 – “Kuuled,Rõks! Miks just sina pead olema selline lepaleht, mis lendab sinna, kuhu tuul puhub? Las see suur maailm teeb mis tahes lollusi, pead siis sina kohe kõike omal nahal järele katsuma!”

230 – “Nüüd on tõesti näha, kui loll sa oled,” ütlesin mina.”Sina ise teenid jumalat ja raudmehi ja mingisuguseid Rooma paavste – ussid aga ei ole kelelgi teenrid. Mitte keegi pole neid loonud, nad olid olemas juba kõige ammusematel aegadel, siis kui metsas ei elanud veel ei inimesi ega inimahve. Ma ju ometi tean, mida ma räägin, sest tunnen neid hästi. Mina nimelt oskan ussisõnu! Ma arvan, et rästikud saaksid tublisti naerda, kui nad sinu tobedusi kuuleksid. Sulle on lihtsalt kloostris selgeks õpetatud üks moodne muinasjutt, aga muinasjutte on maailmas palju.Mõned unustatakse, nende asemel mõeldakse välja uued….”

241 – Tambet oli alati lootnud, et kord elatakse metsas taas iidsel kombel, nind nüüd oligi ta juhuslikult sattunud saarele, kus roomas ringi kahtlemata kõige muistsem eestlane, kes meie päevini oli säilinud. Tambet oleks pidanud olema siin õnnelik, aga tuli välja, et ta on ise liiga moodsaks muutunud – et ta on unustanud ussisõnad! Tambet ei saanud muistses maailmas enam hakkama, ta ei mõistnud selle keelt, seepärast ta tapeti ja keedeti ning tema pealuust valmistati peeker.

264- Me vaatasime Hiiega teineteisele otsa. Lõppude lõpuks – ,miks mitte” Kõik oli nagunii mõne päevaa jooksul pahupidi pööratud: ma olin rainuud maha püha hiie ning lõiganud hiietargal pool nägu küljest. Miski polnud enam endine. Mida oleks muutnud veel ühe muistse elu alustala uperkuuti löömine? Tõepoolest, miks  ei võinud juua veini? Mets oli tühi, me ei pidanud arvestama kellegi arvamusega. Me ei kavatsenud elada nagu külainimesed, sirbiga põllul kõrsi lõigates ning kloostrimüüride juures munadeta munkade laulu kuulates, aga meil ei olnud ka plaanis rippuda hammastega iidsete kommete küljes. Me tahtsime Hiiega elada omamoodi, vabalt , täpselt nii nagu meile meeldin nii nagu on hea.

272 – “Pole mingit vahet, milliste puude peal liha küpsetada, peaasi kui ta saab piisavalt mahlane,” ütles HIie ” Ja kui mingi jook maitseb meile magus, siis pole ju põhjust sellest keelduda. Ema, ma kasvasin kodus, mis oli nii paksult täis põhimõtteid, et mul polnud seal ruumi hingata. Ma tahan ainult seda, et mul oleks hea. Ma tahan olla õnnelik!”

Filed under: Lugemist

“Minu krooniliste hilinemiste põhjus” seletus kiri eesti keele tunnis

Minu regulaarsete hilinemiste põhjus peitub asjaolus, et oma poolaastat tagasi otsustas meie lugupeetud õpetaja Tuuliki Jürjo meie koolile uue kooli kella muretseda.Öeldud tehtud ja juba poole aasta pärast helises meie koridorides klassikaline muusika.
Minul isiklikult ei ole midagi selle muusika ega kooli kella vastu ja ega minu ülesanne antud hetkel pole koolikella kritiseerimine, ega õigust mul kah selleks ju ei ole.Häda on hoopiski selles milliseid ebamugavusi on põhjustanud uus koolikell.                                  
                                                                                                                                                               Kõik minu kroonilised hilinesmised eesti keele tundi on põhjustatud aja nappusest.Kuna ma olen sõltuvuses värskest õhust, viibin ma igal vahetunnil õues, kui seda ilm muidugi lubab.Ka enne eesti keele tundi ei suuda ma püsida 10 minutit nelja seina vahel, mind lausab tahtmata kisub lageda taeva alla, võimalik et see on mingi ürgne jõud või instinkt.Ka täna toimisin ma sama moodi.Ma olin õues koos oma semudega Koshelevi taga rääkimas, kui kell helises.Kella helin justkui äratab mind koomast ja avab mu silmad reaaalsuse ees ning läbi selle katkestab minu ürgse instinkti.Selle tagajärjel sammun ma kooli majja,tundi.Eelmise kellaga ei olnud mu hirmsat hilinemist märgata, kuna intervall kellade vahel oli just nii pikk, et minu kuritegu märkamata jäi.Nüüd on siis õigus jalule tõusnud ning purustanud minu saatanast pärit, matsilikud tavad. Kella helinate vahe on seatud õigeks, korralikuks, ühesõnaga just nii pikaks et ainult korralik sprinter jõuaks õigeks ajaks kohale.Eks kiruda pole antud olukorras ju midagi.Kool ühes oma kellaga muretsevad vaid meie tervise pärast.Üleliigne kaal on tänapäeval muretsema pannud ka meie kooli direktsiooni.
                                                                                                                                                                                                         Mina kahjuks olen vormist täiesti ära, ei suuda minu vaesed, nõrgukesed korvpalluri jalad, 30-45 sekundiga õuest koolihoovist joosta kolmandale korusele.Kuid peab tunnistama et püüdsin sellegi poolest ja keel õlal trampides koolikaaslaste peal pürgisin ma sihikindlalt ja vapralt Eesti keele kabineti poole, kuid ajast jäi puudu.
Klassi asupaiga pärast ei ole küll kedagi kiruda peale ehitajate ja ega sellel mõtte oleks.Nii kui nii selguks lõpude lõpuks et süüdi on kõiges poliitikud ja suur raha puudus mis ei võimalda ehitada eesti keele kabinate igale korusele.
Aga tagasi kooli kella juurde.Olen koos teiste vaesete kaasõpilastega käinud lugupeetud Jürjo Tuuliki juures näitamas oma sinikaid mis olid põhjustatud romu rallidest,mis leitsid aset klassi jõudmise eesmärgil, ning kaebamas et intervall kellade vahel suureneks.Kuid kaebamine ei jõua kuidagi adresaadini.Lugupeetud õpetaja küll on nõus meiega, et probleem on olemas ja see on tarvis lahendada, kuid seda vist ainult viisakuse pärast.Võib muidugi oletada, et meie piinade põhjuseks võib olla pahatahtlik keskerakond, kes kualitsioonist väljajäämise tõttu meile uue kooli kella kaudu kätte maksab.Aga ärme ähe seekord nii paranoiliseks ega hakka oletama, et kogu Eesti häbi plekk keskerakond haob kurja plaani neile tulevikus nähtavasti ohtlikuks osutuva Ivari vastu.See pole kuigi tõenäoline, nagu ka see et selle seletuskirja kirjutasin.    

                  Taaskord oleme peateemast kõrvale põiganud ja astume tagasi.Seega oleme meie lapsed langenud lõksu me oleme siiralt uskunud seda, et L. Õp. Tuuliki Jürjo päästab meid ebameeldivast olukorrast ja pikendab kooli kella vahesid, kuid võta näpust.Hoopiski võistlus kabineti jõudmiseks on ägestunud.Meie koolis on ligikaudu 300 inimest, kes kõik tormavad koos saatanliku kisaga tundi.Tulemuseks on sinikad, vrised ninad ja katkised ribid.Kui ega õpilased vesipüksid toompealt ole, nad ikka murravad läbi.Ausalt öeldes ma lausa imetlen kui võrd suur on meie õpilaste janu hariduse vastu.

        Vaatamata suurele ohule tormavavad nad nagu sõdurid eesrindel, kes kaitsevad enda isamaad ja säästavad okupandile kasvõi paljaste kätega kallale.

Tegelikult kui vaadat asja filosoofiliselt poolelt siis kõik selles maailmas on suhteline nagu ka minu hilinemine.Ja eks see maailm ole ju ebaõiglane, nagu seda väidavad õpetajad kui meile palju koduseidtõid annavad.Antud juhul oli siis maailm ebaõüiglane õpetaja suhtes.;Mul on siiralt kahju sest ebaõiglane ei olnud ju mina vaid hoopiski mailm.Filosoofiliselt küljelt on asi palju lihtsam.

               Veel lihtsamaks teeb minu hilinemise minu religioosne kiindumus.Võib olla ei soovinud jumalad, või minu juhul siiski paganad et ma õigeaekselt tundi jõuaks.Ehk oli see minu saatus ja ega saatust ei saa ju keegi meist muuta.

                Kõik mis ma selle pika seletuskirja jooksul soovisin öelda oli see et minu hilinemises ei ole mina ültse süüdo ja minu jaoks paistab absurdina miks mina kirjutan seda seletus kirja.Mina arvan et selle peaksid hoopiski kirjutama Lugupeetud õpetaja Tuuliki Jürjo, minu kaasõpilased, Eesti keele õpetaja, samalugupeetud kui eelmine õpetaja, kooli direktsioon, süüdlased võivad olla keskerakondlased, minu asemel võiksid selle kirjutada ka jumal, koolikell ja saatus kuna nemad on minu hilinemise patuoinad.

Filed under: Lugemist

Õhus on Smilers koos uue albumiga – kuula siin……

13 reede Aprill 2007 on see hetk millal meie kõigi kauaoodatud Smilersi album Ohus on lõpuks poe lettidele ilmub.Siin kohal ei väsi mina interni imestamast, ta on siiski kõik võimas ja informatsiooni liigub tema abil välk kiirelt.Nii ka minu puhul, kuid ma ei arva et olen esimene ega osutu viimaseks ma ei usu et olen esimese 100 seas kes seda albumit on siis nüütseks juba kuulanud.Jah minul see arvutis isiklikult on ja ma olen valmis seda jagama teiega.

Just just ma postitan siia alla lingi kus on 10 albumi laulust laetud 6 kuna 4 on mul siiani puudu.Album on hea suurepärane noh Smilersilik nagu ikka.oodata on siit vaid auhindu ja preemiai, raadio hitte ja otseloomulikuid hullupääraseid live esitusi.Ma ausalt õeldes juba kujutan ette kuidas enne refraani muusika katkeb ja kogu rahvas karjub koos Päike ja PÄRNU TYDRUUUUUK või sii KORRATA KORRAYTA KORRATA KUI SUL VÄHEKS JÄI VÕI KUI SUL OLI HEA TULEB KORRATA!….otseloomulikult mingil hetrkel tempo langeb ja vaikne muusika juhatab sisse laulu sõnadega – – tundub et pilvelaevad tumedas suve taevas on jäänuyd kahe vahele kas tuleks jõuda sõuda et auga koju jõuda või jääda natukseks veel siin keset tähe sära kindlasti kuluks ära väike puhkus …..see oleks laul varjud.

Noh olen teid vist piisavalt üles kütnud…..kustsiis lõpuks kuulata saab…olge lahked

VAJUTA SIIA KUULAMISEKS

Filed under: Muusika

Stencili draama taburetiga….

No nii siin ma siis olen, valmis töö silmi ees ja meel rahul.See draama algas vist juba üle eile kui just valminud toas, mu kaasal tekkis mõtte et kaunistaks õige selle riiuli ära värviks.Tulime kokkuleppele et teeks õige stencili, ilusa mustriga ja värviks siis ära.Mõeldud tehtud ja muster joonistatud…

Kuid nii lihtsaks see ei osutunud, sest pilil on ju ikka taburet.Noh seda siis ainult selle pärast et väikeste mustrite välja lõikamine oli meile ülejõu käiv tegevus.Seega otsustasime harjutamiseks taburetil ja veidi suurema stenciliga harjutada.

Nooh action läks siis lahti toas, kuid hirma haisu pärast kolisime koridori ja hakkasime siis koridoris haisutama.Peab mainima et ei läinutki nii halvasti ja nüüd oleme igatähes valmis uuteks väljakutseteks ehk peenikese mustri tegemiseks.

Nii see siis välja nägigi ja siin kohal peab ära mainima mis siis peab käe pärast olema käepärast kui tahate järgi teha.

1.peab otseloomulikult olema taburet.2.Värv.3.Peab oleme enam vähemsitke kile kuhu stencil sisse lõigata.4.Muusa.5.Ajalehed.6.Otseloomulikult üks must kuri koer-muidugi selleks et kogu see kupatust valvata.

 

 Lõpptulemus.Noh käsi on siis valgeks-pruuniks saanud ja nüüd oleme valmis suureks mänguks homme loodame remondiga lõpuosale jõuda.Jehuu

Filed under: Kunst, Muusika

Kivirähk-“Mees kes teadis ussisõnu” magusamad osad vol1

Lõpuks sain ma selle raamatu ka raamatukogust, direktor oli päev enne käinud tartus ja ostnud siniste kaantega ümbritsetud Andrus Kivirähni uue raamatu.Tükk on mul hetkel täpselt pooleli ja see pärast sügavamat analüüsi hetkel teha ei saa.Kuid üht teist on selge, sellest teeme juttu hiljem.Järgnevalt tahaks tuua aga lõike tekstist, mis jäid raamatu esimesse poole.Filosoofilised, naljakad väga head.Võtke hetk maha lugege.

130(lk)-Usside keeles kõneldes – ma polnud veel vahetanud nahka, mida ma hiljem elu jooksul mitu korda tegin, pugedes aina karedamasse kesta, kuni vaid vähesed tundmused suutsid sellest läbi tungida.Praegu vist ei suuda enam miski.Ma kannan kivist kasukat.

137-Tükk aega ei söandanud ma põdralihast lahkuda, sest ehkki samuti surnud, oli see lihahunnik kuidagi turvaline, ta oli toitev ja sõbralik, samal ajal kui surnud onu moondus minu mõtetes aina jubedamaks ja ohtlikumaks olendiks, kes varitses mind surmavaikuses kusagil pimdeuses.

141-Nemad kardavad metsa, palju rohkem kui mets seda väärt on, ning on oma hirmu suurendamiseks välja mõelnud kõiksugu uskumatuid peletisi – libahunte,härjapõlvlasi ja tonte.Kummaline, et ussisõnad on unustatud, kuid usk haldjatesse jääb.Lollus on tugevam kui tarkus.Rumalus on vintskem nagu puujuur, mis puuriv end maasse seal, kus kunagi kõndisid inimesed.Mets vohab, külainimesi sünnib aina juurde – aga mina olen viimane mees, kes mõistab ussisõnu.

157-.”…aga see on erand.Nad olid juba enne poegimist sõbrad.Enamasti on asi lihtsalt paaritumises. Sul on jooksuaeg, sobiv rästik juhtub ette ja ongi kõik,” seletas Ints.”Ja kui kohe ei õnnestu käima peale saada, siis otsid järgmise isase ja katsud temaga, nii kaua kuni lõpuks näkkab.Kuidas see asi siis inimestel käib?” “Ma ei tea,” tunnistasin punastades.”Aga meil peab vist olema armastus…” “Tõesti?”imestas Ints.”Nojah, sellepärast teid nii vähe ongi.Meie eesmärk on paljuneda.

170- Me elasime erinevates maailmades nagu kaks tigu, kes ei pääse teineteise kodadesse pilku heitma.Mina võisin ju talle väita, et minu kojas on olemas ussisõnad ja Pähja Konn, tema seda ikkagi ei uskunud, sest oma kojas arvas ta nägevat hoopis jumalat ja Rooma paavsti.

173-Mulle tuli jälle masendus peale.Siin istus nüüd mees, kes oli loobunud ussisõnadest ja koguni eitas raevukalt nende olemasolu.Ja ta oli oma otsuse üle uhke, uskus end sammuvat õigel teel ja tahtis mindki sinna kaasa vedada.Tegelikult oli ta nagu inimene, kes on endal käed otsast hammustanud ja vedeleb nüüd maas, abitu nagu pamp….See mees siin, kes kelkis, et ta on näinud mingisugust paavsti, ei suutnud tabada jänestki, mässas naeruväärsete paeltega ja kurtis, et loll jänes on temast kavalam!…..Miks ta ei uskunud ussisõnadesse, mille abil on väga lihtne seesama kits ühe minutiga kuuletuma sundida?Ma tundsin taas, et olen pärit ühest hoopis teisest maailmast.

176-Pole ime, et minusugused ujedad olevused välja surid.Me olime veel varjud, mis enne päikeseloojangut korraks pikaks venivad, et seejärel lõplikult kaduda.Mina olengi kadunud.Keegi ei tea et ma veel elan.

182-Hiljem sain teada, et võimsad õlalihased tekivad sellest, kui päev päeva järel nürimeelselt põldu künda.Lühike kasv aga kehva toidu pärast – paljalt leiva ja pudru mugimisega loomulikult taeva poole ei kerki.Pealegi pole pikkus külainimese jaoks üldse soovitav – seleks, et sirbiga vilja lõigata peab nagunii kogu aeg köökus olema, ja kui su selgroog on liiga pikk, hakkab see jubedalt valutama.Nii tekkivadki külaeluks sobivad värdjad.

Filed under: Määratlemata

Eesti Serenaa Narva-Jõesuus (pildid ja hääletus)

Jutud on siis hetkeks nii kaugel et kaks projekti uuest Narva-Jõesuu akvapargist on tutvustatud.Üks neist Lätlaste oma on siin samas pildi peal.Hetkelon vähemasti meedia nende poolt.Mina olen nüüd kahe vahel ta nääb ilus ja mõnus välja küll, kuid see kuidagi futuristlik hoone tundub mõnes mõttes isegi liiga liiga liiga…ei teagi üle meigitud.

See selleks teise projekti on teinud Hispaanlased.3 kuusest hilinemisest kirjutas ka Põhjarannik, kuid põhjarannik onlinest ei leidnud ma mitte kui midagi sellest artiklist.Presentatsioonil oli tegu ainult eskiisiga, seega ongi skeptiliselt häälestatud meedia olek suhteliselt arusaadav.

Mina ei oska nüüd hetkel ühest ega teisest rohkem kirjutada, ega tuua nende plusse ja miinuseid sest presentatsioonidel mind ei olnud.Saan vaid võrrelda pilte seda saate teiegi teha ja noh võib ju ka väikese hääletuse läbi viia, kirjutage komentaaridesse, vaatame kes peale jääb.

Ehitistest veel nii palju et plaanitud hind on 12 Eurot, päeva pilet ja kuna lähimatest suurtest linnadest Narva,Sillamaäe ja Jõhvi ei oodata rohkem kui 20 000 tuhat inimest aastas, on akvapark põhiliselt suunatud Peterburist ja teistest naaberiikidest tulevatele turistidele.Tuld poisid loodetavasti ta siis ikkagi kunagi ka valmis saab!

Filed under: Uudised

“Eneseusk ja eneseteostus” 12 klassi lõpueksami kirjand(ohtlik tervise jaoks.)

Toon näidise sellest kuidas kirjandit kirjutada EI TOHI.Sain antud teose eesti keele tunnis, parandamiseks.Selleks et seda teost lugeda soovitan teil aeg maha võtta ja hoolikalt lugeda neid ridu ja ma ütlen ausalt ma ei teinud isiklikult ühtegi kirja viga.

                                                       Eneseusk ja eneseteostus

Mina arvan et inimesel on oma eneseusk ja eneseteostus. Mõndadel inimestel on rohkem eneseusku kui teistel inimestel.Ma arvan et eneusku ja eneseteostus peab olema igas inimese võrtselt.

Kui inimestel pole eneseusku ja eneseteostust, siis need inimesed ei saa elus hakkama.Kui inimene midagi väga tahab, siis ta selle saab.Igaüks peab millesegi uskuma on kõige kindlam uskuda eneseusku, sest seda on igas inimeses.Paljud inimesed on väga arad ja nad ei julge eneseteostust täide viia. Muidugi kõik inimesed ei ole ühesugused ja see on hea, sest seda on igas inimeses. Paljud inimesed on väga arad ja nad ei julge eneseteostust täide viia.Muidugi kõik inimesed ei ole ühesugused ja see on hea, sest muidugi teeksid kõik ühtemoodi.Ja kõikjatel inimestel ei ole samamoodi eneseusku ja eneseteostus ühtemoodi. Samamoodi on ka õpilastega, kes käivad igapäeva koolis, nad peavad enesesse uskuma ja seda teostama. Kui nad enam ei usuks enesesse, siis on neil väga raske edaspidi elus hakkama saada.Täiskasvanutel inimestel, kes käivad tööl ja on lapsevanemad, nad usuvad enesesse et nad saavad hakkama ja teostavad seda iga päev.

Mujdugi on elus raske edasisaada, aga sa pead olema tugev ja uskuma end, ja teostama seda. Kui kaob inimesel eneseusk ja eneseteostus, on selle inimesel väga raske edasipüüda. Nendest saavad tavaliselt tänavatel hulkuvad inimesed, või kodutud kellel on kadunud eneseusk, ja eneseteostus. Mujdugi suurenevad kuritegevused ja tapmised, sest nad usuvad midagi muud, et nad on jumalad, ja saavad maad valitseda.

Alles hiljuti oli välismaal, kus kaks noort koolipoissi, tapsid oma klassivenad ja õed, mujdugi sai õpetajad haavata. Nemad uskusid Hittlerisse. Lehtedes kirjutati et nad kuulusid salgatesse, kus kanti mustimantleid. Nendel noortel koolipoistel nagu pealt näha oli, polnud häda midagi.Tavalised noored poisid, kes käisid koolis, polnud näha et oleksid mõrvarid, kuid nad olid. Nendel noortel poistel oli eneusk kadunud, nemad seda ei uskunud. Kui neil oleks olnud eneusku, poleks nad nimodi toiminud. Nemad uskusid Hittlerisse, arvasid et on erilised ja teostavad seda maailmale, see läks neil korda. Aga tegelikult oli Hitler tige ja kuri inimene, ta tappis palju neegreid ja juute.Hittlerile oli oma eneseusk ja ta tõestas seda maailmale oma eneseteostusega.

Samamoodi toimivad eestirahvas, kui võtta ajast tagasi, kui toimusid valimised. Küll oli kanditaate, kõik nad lubasid Eesti riigile head teha, et valige meid. Eesti rahval on eneseusku ja eneseteostust, nad käisid valimas , ja nad valisid keskerakonna, kuid see ei saanud võimule. Võimule tulid Mõõdukad ja Isamaliit. Aga sellegi usuvad endiselt eestirahvas ja neil ei ole kadunud eneseteostus. Nii väike riik kui ka mee eestlased oleme, arvan et meil peaks olema oma eneseusk ja eneseteostus.

Kui meil Eestirahval kaoks ära oma eneseusk, ja eneseteostus mis saaks siis meie Eestiriikist.Ma tahan seda öelda et meie riik vajab eneseusku, ja eneseteostusvõimelisi inimesi, kes aitaksid juhtida riiki, et see ei läheks rööpast välja, ja oleksime ikka samaiseseisvad, kui praegu.

Filed under: Lugemist

Korvpall- Kalev ei sulanud ka kuumimal hetkel.

See on vist minu uue blogi esimene suurem viga et selle uudisega juba tänasesse viivitasin.Kalevi ei julge öelda legendaarne ega fantastiline mäng, sest ega ta ju seda ei olnud.Lihtsalt hea ja pinget pakkuv viimase sekundini mäng.

Nägi vist seda mängu igaüks kellele see huvi pakkus ja kellel võimalust oli.Mina nägin näiteks kõigest kahte esimest veerandit ja hiljem ka internetist ETV abiga 4 veerandi koos, viimase Johnsoni viskega.

Muidugi võib diskuteerita selle üle pikalt et kui õigesti toimus siis johnson kogu mängu enda peale võttes selle asemel et mängida kombinatsiooni ja loodetavasti ka sealt omad punktid saada.Aga kahjuks ei tea mida Matic oma hoolealuste siis kahe taimaudi ajal rääkis, telepildist tundus küll et joonistas liikumisi a kurat teda teab, ekki pettis niisama kaameraid ja televaatajaid.

Aga peksupoisiks Johnson siis seekord ei saa, loodan et mõned mäletavad veel eelmise aasta Kalev – Rock draamat kus ühes mängudest tolle aja staar Frier(kusjuures ei tea mis sellest eputajast sai) viimaste sekundi viskeid samamoodi põrgatades mööda viskas.Eks siis oli Kuusmaa tal kallal küll aga mul on millegi pärast kahtlus et ka Johnson võtab liiga palju enda peale, Reedi kohta ma seda öelda ei saa ta teeb küll suuri skoore kuid  seda et ta just kõike endale võtab ei saa ma öelda.

Kriitika kriitikaks punkt sealt tuli ja vaatame siis mis Kalevi mõmmid siis Lätis korda saadavad laupäeval nõpud pihku ja ETV vaatama….!

Lingid uudistega ja videotega BASKET, 4 VEERAND , LÕPUVISE

Filed under: Sport

KUNTSNIK: Pioano33

Maailmas on kunstnike tuhandeid ja iga ühel on oma stiil.Kordumatuid vist isegi ei ole, sest et niikuinii on keegi kellegist mõjutatud.Olen ikka iga kuu chekkanud graffiti.org vaatanud pilte ülemaailma ja proovinud mingit inspiratsiooni leida.Ning ühel järjekortsel visiidil märkasin selle eluka vasakult.Ma uurisin veel ja avastasin et tegu oli Piano33 loominguga.

Tsehhist pärit noormehest mul kahjuks informatsiooni rohkemat kui tema loomingust ja elukohast ei ole.Ja ega mul seda suurt soovi otsida tema intervjuusid kah ei ole, hetkel ei huvita mind selle inimese filosoofia.Ma naudin tema pilte.Hämmastav need jumalikud kollanokad olid esimesed mis ma temas märkasin kuid see polnud kõik.

Ta on suuteline joonistama mitte ainult arvuti abil vaid ka aerosooliga ehk grafiiti.Ja ega need kollanokad ei ole tema pärusmaa tal on ka huvitavamat.Sümbolid ja igasugused kujutised,tõsiselt mind hämmastas see artist või kunstnik nimetage kuidas tahes.Ülimalt kreotiivne.

Külastades tema kodulehte avastasin et ta on moodustanud ka neid samu sümboleid, papist ja värvinud teata paneb mõtlema kuidas võib selleni jõuda inimene.Samuti on ta kraapinud liivanõlvadesse kujutisi ja kasutanud ehitiste maha jäänud objekte kujutiste loomiseks.Tõesti kunstnik on kasutanud võimalikult palju et oma hetkeematsioone tuua meie kunsti abil.Fantastiline!

 Kellel siis suurem huvi kunstniku kohta tekkis sii aadresid on järgmised- Graffiti.org-is  ja ametlik koduleht Piano33

Filed under: Kunst