Emadepäevaks…

Homme on emadepäev ja iga kohuse tundlik laps õnnitleb ikka oma ema.Olgugi et minu ja ema vahel on pühapäeval täpselt samapalju kilomeetreid kui tavaliseltki – üle 400 õnnetlen ma oma kallist ema siiski.Seekord ilma kallistuse ja lilledeta, hommikuse musi ja naeratyusega…seekord vaid pildiga…tegin emadepäevaks sinule ema…pilt räägib enda eest – vaatamata muutustele õnnitlen sind nagu alatigi armastusega….

Filed under: Kunst

Triobetist….

Pokkeri kirg süttis minus oma kaks nädalat tagasi…tegime naljaviluks koolis paar mängu ja pühapäeval just siis kui need rahutused kõige tugevama hoo sisse said mängisin ma sõpradega enda juures pokerit!

Lõbus mäng oli…meid oli 5 inimest ja panime 5 krooni mängu – ning mängisime 25 eeku eest oma 3 tundi!Margus pani asja kinni – ma kaotasin talle finaalis….ning läks rahumeeli koju, kell oli vist pool 1 kui ma ei eksi.Pikalt mõtlemata tegime veel ühe kus ma jälle kaotasin finaalis, seekord Erkole.Kell oli pool 4 ja me otsutsasime siiski asjale lõpu teha ja kunagi pärast jätkata.

See õhtu sütitas minus aga uut himu pokeri vastu.Vartsi avastasin end pokerroomi-s tasuta mängimas kuid leitsin et see on suhteliselt igav….ja suundusin triobeti, kus ma siis juba 4 päeva mängin FreeRolle.

Tulemusi veel ei ole….osalen paaril turniiril päevas eile olin näiteks 12 tuhandest  – 789 kohal ja täna 5000 inimesest sain 70 koha….kuid raha ma siiski ei saanud…….eks näis

Filed under: Argipäev

Referaat : Olaf Palme

 ELULUGU

Olaf palme täis nimega Sven Olof Joachim Palme  sündis 30 Jaanuaril 1927 Stockholmis Rootsis.Ta oli pärit kõrgemast klassist, ning tema poliitilisi vaatenurki mõjutasid kõvasti Sotciaal Demokraadid.Ta on reisinud kolmandas maailmas ning USA-s ning vaadelnud sealsi suuri klasside vahesid.Ta lõpetas Kenyoni kolledzi ja sai magistrikraadi kõigest ühe aasta pärast õpingute alustamist.Saanud inspiratsiooni tulistest dibatidest mis leidsid aset  üliõpilaste seltsides kirjutas ta mitu kritiseerivat essed Friedrich Hayek’s The Road to Serfdom-st.Peale autostopi reisi mööda USA-d naases ta Rootsise kus jätkas õpinguid õigusteaduses Rootsi ülikoolis.Õpingute ajal sattus Palme läbi Rootsi Rahvusliku Üliõpilaste Liidu kaudu Rootsi üliõpilaste poliitikase.1951 aastal astus Rootsi Sotsiaal Demokraatide noorte parteisse, vaatamata sellele ei külastanud ta aga ühtegi nende kokkutulekutest.Järgmisel aastal valiti Palme Üliõpilaste Liidu presidendiks,see asjaolu sundis Palmet astuma partei elust natukene kõrvale.Palme on õelnud et on 3 suurt põhjust miks temast Sotsialist sai1.1947 külastas ta debatte kus osalesid – Sotsial Demokraat, Kontservatiiv, Liberaal2.1940 viibides Ameerikas sai ta aru kui suur on sealne klasside vahe ja rassismi mustade vastu kohutas teda.3.Reis Aasiase 1953 avas tema silmad Imperialismi ja Kolunismi tulemustele. 

Poliitika Elu

1953 aastal sai Palmest peaministri sekretär.Kahe aasta pärast sai Palme Rootsi Sotsiaal Demokraatide Noorte Liiga partei juhtide eshaloni ning 1958 valiti ta parlamendi liikmeks.1967 sai temast haridus minister ja järgneva aasta jooksul sai ta tudengite, kes polnud rahul Rootsi valitsuse poolt läbiviidavate ülikooli reformidega, kriitika märgiks.1969 aastal astus partei esimees tagasi ja Palme valiti esimeheks ning samal aastal asendas ta lahkunud esimeest ka peaministri toolil.Peale 125 kuu, mis teeb 10 ja pool aastat,  valitsemist peaministrina Olaf Palme hukati.Olaf Palmest kujunes uue Rootsi poliitiku generatisooni juht, keda tihti nimetati revolutsionäärne reformist.Tema poliitilised väljaütlemised on siiski jäänud vastuolulisteks näiteks – vali kriitika USA vastu Vitnemai sõja pärast, kriitika NSVL poolt korraldatud Praha Sügise tõttu, Franco Regima kriitika Hispaanias, kuid toetas ekonoomilisi sanktsiooni põhja Aafrika vastu, toetas nii poliitiliselt kui finantsiliselt Aafrika Natonal Congress-i, kohtumine Fidel Castroga.Kõik need vaatenurgad põhjustasid välismaal palju vaenlasi kuid tal oli ka piisavalt toetajaid.Üks neist näiteks Zimbabua president.

Mõrv

Olaf Palme viibis väga tihti ilma valvuriteta, to õhtu ei olnud erandiks.Ta jalutas koos osa kaasaga Lisbet Palme teatrist koju, ning südaööl Veebruaril 28 1986 tulistas mõrvar Olaf Palme-t selga ning haavanud tema kaasa lahkus mõrva asupaigast teadmata suunas.Takso juht kes nägi mõrva pealt kutsus välja kiirabi.Lisbet Palme küll taastus kuid Olaf Palme surma kontstateeriti kell 00.06 Märtsil 1986 Stockholmis Rootsis.

Filed under: Lugemist