iFFer

Mõttevabaduse kants

Kolme tüüpi õpetajate lahkamine osa 2(tungival soovil)

Täna räägime teist tüüpi õpetajatest.Nimetame neid B tüüpi õpetajateks.Eelmises postituses võib lugeda C tüüpi õpetajatest.

Muljed B tüüpi õpetajatest jaguneva õpilaste seas täpselt kaheks – meeldib,ei meeldi.Ei meeldi mõnedele kuna,nemad ei saa piisavalt teadmisi, käies B gruppi õpetajate tundides ja leiavad et nad on igavad ja otseloomulikult vastupidi mõtlevad need kellele meeldib.Nüüd katsun lahti mõtestada mis on nende arvamuste põhjused ja selle kaudu selgitan ka õpetajate tüüpi.

Erinevus eelkirjeldatud C ja B õpetajate vahel on see et B katsub siiski leida kontakti õpilastega.Kontakt on kerge tulema, kuna suhtlemis anus lapsed on alati rõõmsad mõne vastu tuleliku inimese üle.Asi on aga selles, et mõnikord see piir mille üle õpilasel ei tasuks üle astuda jääb häguseks ja õpilane ei aimagi enam, et vastutulelik õpetaja on ära teinud lapse jaoks karu teene.

Tundidest.Seda tüüpi õpetajad tunnid toimuvad harva.Pigem leiab aset üks pikk diskusioon õpilase ja õpetaja vahel, mis on üks meeldiv õpetamise meetod lapse jaoks.Meid ei sunnita millekski – null kirjatööd ja kohustusi – maksimum dimokraatiat ja demagoogia võimalusi.Kuid õpilane jääb siiski laisaks.

Siit algapki probleem miks õpilased ei saa maksimumi teadmistest.Mugavusega harjunud õpilane, ei pööragi tähelepanu asjadele mida talle räägitakse, harjunud silmadega valget raamatu lehekülge kündma, leiab ta et ei ole suuteline salvestama nii palju informatsiooni ja ensemõistetavalt kirjutab kontroltööd maha.

Aga ega see õpetajat kah eriti ei häiri – sest et formaalselt on töö siiski tehtud – ja mõnikord oskuslikult välja võlutud hinded on selle tehtud töö tõenduseks.Proovigu kasvõi üks bürokraat kasvõi ühe vea leida – ega ta ei leia.

Ma ei väida seda et õppetööd see tüüp ei tee  – teeb aga suuga – mitmed leheküljed teksti mis voolab peast koos heade näidetega elust, mis näitavad ka asjade tegelikku pahet – need kõik muudavad tunni mõnusaks  – kahjuks juhtub seda harva.

Muidugi ka see tüüp õpetajaid on muutnud oma elu maksimaalselt mugavaks – koff laual,külm limonaad palaval päeval,arvuti klassiruumis kuuluvad halli argipäeva.Eriti räige on see limonaadi lugu – eriti palaval päeval , see on tappev.Erinevus teistest tüüpidest on see et ka õpetamine ei ole selle tüübi jaoks ka mingit erilist sorti pingutus – ja muidugi peamine erinevus on see et ei muudeta õpilaste elu ebamugavaks – mida suurem osa õpetajaid armastab.

PS! 

Leebemalt on vist võimatu kirjutada.MIKS?Ei ma ei  karda enda pärast, referaadid sipelgatest ei ole minu jaoks midagi erilist.Seda tüüpi õpetajad nõuavatki lärmakaitemalt rohkem tööd, seepärast ei ehmatakski mind järgmise päeva referaat teemal.KES ON KES POLIITIKAS.Ma kardan pigem klassikaaslaste pärast.Seepärast objektiivne – leebe – kaudne-  kuid siiski aus!

Filed under: Offtopic