Ma olen oma korvpalli karjääri jooksul teinud mitu viimase sekundi pealeviset.Kahe hooaja peale on neid 5.Kaks olid ründeaja viimase sekundi visked, üks oli veerandi aja viimane vise ja kaks normaal aja ehk 4 veerandi viimase sekundi vise.
Ma olen nendest 5 viskest tabanud 4 ja tean mis tunne see on kui keegi peab pea langetama mängu viimasel sekundil, ma tean mis tunne see on kui sinu vise on muutnud kogu mängu.Tain sain selle asja teise poole teada ….täna oli mu 5 viimase sekundi peale vise.
Me mängisime 3-4 koha eest ja juhtisime enne 4 veerandid 15 punkti.See hajus kiiresti valisime vale kaitse ja siis ei suutnud neid enam peatada me leitsime end kaotuseisust 13 sekundit enne lõppu.Me olime punktiga taga ja peale ebaõnnestunud pealeviset…läksin ma lauda ja võitluses läks minust pall auti.Me tegime kiire vea ja nad suundusid vabaviskeid realiseerima.
Ma seisin enda korvi juures ja ma olin kindel et selle viimase viske teen mina ma olin kindel endas ja häälestatud.Ta tabas mõlemad me olime kolmega maas ma sain palli kätte tegin paar sammu sööt paremasse nurka – seal sööt korvialla – ma vaatan tablood sekundit jooksevad halastamatult.Ma seisin kolmesel ma teatsin et sööt ja tuligi sööt..sain palli….kolm meest jooksid minu poole aga ma ei näinud neid…ainutl korv üles, hüpe , vise – edasi ei mäleta …..ainult paar sekundit edasi ma olin juba langenud ja nägin et pall oli langemas.
Peasi et välja lendab – sisse äheb naguinii mõtlesin ma…..pall põrkas vastu esimest korviosa siis teisse ülespoole ja välja – sentimeetrite mäng, you know….sireen.Taevas ma olin maru vihane…..võtsin maast oma peapaela…surusin võitjatele kätt.Läbi neljas koht ei realiseerinud ennast läbi……ma ei tundnud end nagu filmis kus ei ole häpi endi et kogu maailm must läbi vuhiseb ei ….mulle tunti kaasa öeldi et pole midagi kuid siiski need sentimeetrid…..
Filed under: Sport
iFFer 