Aga mis siis kui lihtsalt olla?

Vaatame asja suht teoreetiliselt – mis saaks meist,nendest kes igapäev soovivad ja katsuvad kõgest väest millegist sõltuda, siis kui me lihtsalt oleksime.

Me ei pingutaks tööl, spordis isegi armastus tunduks meie jaoks tühine.Kui kõik maailmamured paiskuksid ühe nädalavahetusega meile kaela, ja isegi äikesevihma dush ei suudaks nad ära pesta.

Mis oleks siis kui me kaotaksime usu mitte ainult inimkonda vaid ka ise endasse.Kui me ei sooviks muuta ennast paremaks ja tõmbuksime eemale – kui me lihtsalt oleksime.

Kui me lihtsalt sööksime ja jooksime käies tööl ainult selleks et olla, kui meis poleks tundeid, soojus ega armastust.Kui meil ei oleks isegi arvamust, sest et ise endeid see arvamus ei huvitaks.

Kõik peale elu tunduks tühine, sest elu kaotamine on viimane mis meid hirmutab – kõik ülejäänud oleksime juba kaotanud.Me lihtsalt oleksime…..

Filed under: Filosoofiline pool