Tegemist oli juba laupäeva vara hommikuga, kui ma kassi näugumise ja mingi veidra koputamise peale üles ärkasin.Ma seostasin kassi näugumis, tema sooviga õues hädal ära käia, see et kass koputada ei oska ei karganud mulle esimese hoobiga pähegi. Pimedas toas mu silm eriti ei seletanud, siiski nägin ära mingit kogu ukse ees küürutamas seega ei teinud toimingust suurt numbritki ja avasin kassile ukse, samal hetkel köitis mu poolkinniseid uniseid silmi, õue valgustist, rohelisele murule langev kogukas vari. Kassiga ma seda küll seostada ei saanud ning vaatasin ülespoole, kus nägin meest, kes viisaka mehena mind ka teretas.
“Kuule, kas teil viina on?” küsis mulle tundmatu mees tasasel häälel, peagu et sosistades.
“Ei ole!” vastasin ma imestunult.Antud hetkest hakkasid mu hallid ajurakukesed tööle ja ma aimasin mis see austatud mees minust tahtis.
“Aga äkki on?Vaata!” ei jätnud mees oma jonni.
Ma olin vahepeal jõudnud järeldusele, et tegemist on kas südaööga või varahommikuga, kuna päikest kuskilt näha polnud ja mehe vesiit antud, minu jaoks, tühisel põhjusel ärritas mind.”Ei ole, ei ole,” kuna mul oli nüüdseks juba tervest olukorrast selge pilt võisin lubada endale ka ülbust,”kasi minema.”
Ja nii ta läks.Ma ei oska öelda, kuna ma olin unine ja õues oli pime, kas tal olid juba lõhnad juures või hoopiski oli ta jäänud kuiva peale ja kavatses siis meie talust omale märjukest soetada.Hiljemal kella uurimisel avastasin et mees äratas mu üles 7 paiku, küll ei oska öelda kaua ta seal ukse taga juba klobinud oli.
Aga siiski miks saarlane võib sult kell 7 hommikul viina küsima tulla.Eks ikka sellepärast et saarlased on nii võrd lahke ja suhtlemis aldis inimene. Õige saarlane kutsuks tolle külalise tuppa ja maitseks koos temagagi meeste jooki ning ajaks juttu maast ja ilmast. Nimelt selles talus kuhu see õnnetu rändur sattus elasid kahjuks mitte saarlased vaid tavalised mandri inimesed. Ei meie mõista talve hakkus viina pudeleid keldrise peita, et tundmatuid külalisi hommikuti kostitada ning väärtustame pigem puhkepäeviti tervisliku und napsutamisele.
Väga tore lugu 🙂
Terve õhtu veetsin sinu blogi lugedes – ootan uusi lugusid!
Sa kirjutad nii kuradima hästi!