Tallinnas Tondi tänaval asub spordi- ja erakool Audentes,endine TSIK(Tallinna spordi internaat kool.). Igal aastal väljub sellest koolist hulk õnnelike abituriente, kellel süles nii keskharidust, kui ka spordieriala treeneri väljaõppet tõendavad paberid. Kõiki neid õpilasi võeti õppima konkursi alusel. Juudokad, tennisistid, korvpallurid – kõik nad läbisid esialgu kehalised katsed, kus treenerid sobimatud välja noppisid. Treeneri nõuetele vastavad suunati, aga sooritama sisseastumis eksameid: matemaatikat, eesti ja inglise keelt. Nendega, kes need eksamid õnnelikult ära tegid, sõlmiti kooliaasta hakul leping.
Kõik, kaasa arvatud kolm korvpallurit, läbisid selle teekonna ja kirjutasid alla lepingule, kus on sätestatud nii õpilaste, kui ka kooli õigused ja kohustused. Põhjus, miks ma just neid kolme sellel aastal 11 sisse astunuist eraldi välja toon, on väga lihtne. Peale esimest veerandit otsustas see kolmik põhjendamata koolist lahkuda. Muidugi lahkuvad lapsed spordikoolist pahatihit, kes ei pea koormustele vastu, kellel tuleb koduigatsus peale, aga et ühest spordierialast korraga kolm noormest lahkus oli erakordne.
Iga sportlase eest maksab suhteliselt suurt õppemaksu kas riik või eriala liit. Seetõttu tunnebki Korvpalliliit end vastutavana korvpalli järjepideva arengu ja kvaliteetse järelkasvu koolitamise eest Eestis. Selle viimase, ehk järelkasvu koolitamisega tegeleb Eestis vaid Audentes. Põhjus kolme õpilase lahkumises peitub aga salapärase õppenõukogu taga. Nimelt, selle õppenõukogu ajal, kus viibisid kooli õpetajad, arst, direktor ja treenerid, otsustati, et need kolm isikut ei vasta seatud sportlikele kriteeriumitele.
Selle sama õppenõukogu ajal tähendati ka teine väga oluline asjaolu, et need kolm atleeti ei ole küündinud oma vanuse koondise kandidaatidekski ja järeldati, et ka tulevikus nad seda teha ei suuda. Kui jooksjat saab hinnata vastavalt tema ajale, mis ta kulutab mingi vahemaa läbimiseks, siis võistkonnaalade sportlasi on hinnata palju keerulisem. Hinnangu andmiseks ei piisa võistkonna võitudest ja isegi korvpalluri visatud punktide arvust ei tasuks lähtuda.
See asjaolu ei heidutanud õppenõukogul viibijaid, kuna õpetajad, arstid ja treenerid lähtusid arvustamisel hoopis teistest hinnangutest. Millistest aga, jääb kahjuks teadmata, kuid julgen oletada, et ainukesed, õppenõukogul viibinutest, kompententset hinnangut anda võivad inimesed olid treenerid, kes võisid hinnata noormeeste oskusi nende nimede kirjapildi järgi või visates liisku. Nagu nad ise tunnistasid, ei olnud ükski neist atleetides koondise kandidaat ja kuna treeningutel koondiste treenerid ei viibinud, jääb mulle saladuseks, mis alusel nad hindasid kolme noormeest.
Need kolm õpilast, nagu ka kõik ülejäänud, allkirjastasid aasta hakul lepingu, kus spordikooli kodukorra II peatükis, 9 alapunktis on kirjas et: “Kevadise koolivaheaja alguseks selgitatakse sportlase vastavus riikliku hankelepingu ja õppekavaga kehtestatud nõuetele. Mittevastavuse korral suunatakse sportlane Audentese Spordikooli õppenõukogu otsusel, millest teavitatakse esindajaid ja Eesti Olümpiakomiteed, konkureerima võrdsetel alustel järgmise õppeaasta sportlase kandidaatidega. Konkursi tulemused kinnitatakse Audentese Spordikooli õppeaasta lõpuks õppenõukogu otsusega….”
Tõesõna, õppenõukogu otsusest teatati esindajaid, kuid vastuvõetud otsus on vastuolus lepinguga. Lepingu järgi on õppenõukogul õigus hinnata ja tunnistada mängija kõlbmatuks kooliaasta lõpus, mitte peale esimest õppeveerandit. Vastavalt lepingule pidid sportlased osalema järgmise aasta konkursil, kuid seda võimalust neile ei antud.
Just selle vastuolulise punkti tõttu lepingus, tabas korvpallureid “meeldiv” üllatus. Kui nad sügis vaheajal käisid koolist dokumente väljavõtmas, said nad kätte nende eest ära täidetud avalduse koolist lahkumiseks. Õppenõukogu otsus oleks nagu mingil müstilisel moel kehtetuks tunnistatud ning leitud teine, lepinguga vastuvõetav lahendus. Tegelikult rebinuks nad seal samas need paberid pooleks, võinuks nad formaalselt ju koolis jätkata. Kuid nende kohad olid juba täidetud, mitte küll nendega keda aasta hakul konkursil vastavateks tunnistati, vaid õppenõukogu poolt valitutega.
Aga loodetavasti läheb uutel õpilastel hästi.Ja miks ka ei peaks minema? Audentese spordikoolis on väga hea õhkkond ja iga sealne õpilane on kindlalt meelestatud ja õpib särasilmis. Kooli hümniski on rida: …audentes fortuna iuvat, saatus soosib südikaid.
Filed under: Vaatenurk
iFFer 