Kes on Magnus? Mis on Magnus? Magnus on Eestis valminud mängufilm. Mängufilm mis oma ühe aastase elu jooksul on pälvinud auhindu ja kiitusi nii euroopas, kui ka mujal maailmas. Küll, pole Magnus saanud väärikat tunnustust enda sünnimaalt, Eestist. Ja kuidas saaksimegi me kritiseerida või kiita heaks filmi, mida Eeestis nähtavasti veel pika aega nähagi ei saa.
Magnus on pälvinud Tšehhi filmifestivali peaauhinna, noppinud saksamaal goEast filmifestivali raames kaks preemiat ning osalenud Cannes. Sügisballi kõrval on see vaidlemata lähis aastate üks auhinnatumaid Eesti filme. Kuid Harju maakohus on seadnud keelu filmi näitamiseks nii Eestis, kui ka mujal maailmas.
Keegi salapärane isik, on kaebanud Kõusaare kohtusse, kuna leidis, et Magnus avalikustab tema isikliku elu. Huvitav pretsident, sest filmi lõpus on kirjas, et filmi tegelaskujud ja sündmused on fiktiivsed ning igasugune sarnasus reaalsete inimestega, olgu nad elus või surnud, on täiesti juhuslik, mis peaks välistama igasuguse võimaluse isikutel ennast selle looga siduda.
Kirjanikud võtavad enda teoste kirjutamisel ainet argielust, sest see on aktuaalne, huvitav, ning tõetruu. Kuid sündmuste elustamiseks ja ilmekaks muutmiseks lisavad kirjanikud väljamõeldud tegelasi ja sündmusi, vastasel juhul oleks meil lugemiseks ja vaatamiseks vaid “sõrmuste isandate lood” ja tulnukate seiklused. Nähtavasti põhineb ka Magnus tõestisündinud lugudel, kuid need on omavahel kokku põimitud ning juurde on lisatud suur tilk kirjaniku fantaasiat. Kuidas saab väljamõeldis avalikustada kellegi eraelu?
Titaniku nimeline linateos põhineb samuti asetleidnud tragöödial ning uppunud laev Titanic lebab siiani Atlandi ookeani sügavustest, kuid kas me tõesti arvame, et keegi naisterahvas ronis laeva nina otsa ja seisis seal käed laiali?
Küll on etteheidetud, et Magnuse isa mängib filmis mitte näitleja, vaid inimene kelle poeg on tõesti sooritanud enesetapu. Kuid filmikunsti debütant, Kadri Kõusaar on Mart Laiska just nimelt tema emotsinaalse baasi pärast, mis võimaldas tal enda rolli suurepärast mängida. Ja mängiski.
Juba üle aasta pikaks veninud kohtuprotsessil on lisaks veel üks jaburus. Nimelt kaebati kohtusse Kõusaar, kellele ka filmi levitamise keeld pandi. Kuid filmi levitajaks, ei olnud Kõusaar. Levi ja müügiõigused kuulusid hoopiski kolmandatele isikutele. Seega Kõusaarelt võeti ära see, mida tal tegelikult ei olegi. Just see müstiline eksitus võimaldaski 1200 vaatajal vaadata Magnust Tallinna filmipäevade raames.
Kohtu piirangud takistasid filmi näitamist Riias ning on hirmutanud kinoteatreid terves maailmas. Minu arvates takistab selline mõtlematu Harju kohtu tegutsemine Eesti filmi arengut, mis peale taasiseseisvumist on lõpuks tuult tiibadesse saanud.
Üleüldises käras ja segaduses on kaduma läinud ja paljudel veel isegi nägemata jäänud sügava teose põhiidee. Kurb lugu jutustab noorest Magnusest, kes mängides surmaga ohtlikut mängu ükskord kaotab ja otsustab lõpuks enesetapu sooritada. Eesti on noorte suitsiidi sooritajate arvult Euroopas kolmas, seega on see film ülitähtis. Ning selle filmi sihtgrupiks võib lugeda meid kõiki.
Kuid kahtlaste otsustega ja tegevusega takistab Harju maakohus filmi levikut veel mõneks aastaks või mine tea igavesekski. Ja jääbki paljudel häbiväärselt kauaks või igaveseks teadmata, et kes või mis on Magnus.
Filed under: Vaatenurk
iFFer 