Sõidan jälle kodust koju. Raske hommik, vihma tibutab – vähemasti pole palav, raadiost kõlab mõnus kantri – i put some new shoes on, mõnus on. Alati on hea meel kui vanu sõpru kohtad, elad jälle justkui minevikus, kus neid samu baari pinke nühitud on küll ja küll.
Suvi pooleli. Tööd tehes lendab aeg! Uued tuttavad on tulnud, mõned jälle Mehhikosse kolinud. Liitrid kõhtu kadunud ja kilod lisandunud sealiha arvelt. Vees supeldud on küll ja puukidega tuvust tehtud. Rügatud ja joostud, et vormi taastada end ja õhtul elu põletatud. Autoga on kihutatud, tehtud vigu, mille tagajärgi hommikul vaid hinnatakse Kontserditel käidud, nauditud on muusikat ja toredat seltskonda. Kaevatud on kraave, kinni aetud on neid, tehtud tööd on. Palga saamine on justkui silmi ees, kuigi palgapäeva õhtud hägusalt on meeles. Lõbutsetud, tantsitud ja igasugust vingerpussi tehtud on….
Suvi ükskord otsa saab. Jääb tegemistest vaid mälestused, mõned katkised luud, maksmata laenud ja uued sõbrad. Kuid tuleb minna kooli, kellegil jälle tööle ja võta näpust kumb neist etem on! Enam ei ärgate peale lõunat, ega enam valmistata ühe paiku hommiku sööki. Sügisel peab hommikuti tööle minema, seega pole mahti öösel kahe paiku sauna kütta, ega sütt grillimiseks soojendada. Enam ei jõua peolisi hommikuti kohviga kostitada, sest hilinetakse kooli. Ujuda enam ei saa, sest vihmapiisad pesevad puude lehtedelt rohelise värvi. Sõpradega veedetud aeg ja armastus vahetub Orksi scrappidega. Hunnik privileege, valikuid ja võimalusi asendub kohustustega.
Aga meil on terve august ees. Meil aega küllaga on jalgrattaga ületada vahemaid, autodel aknad lahti teha ja makki põhja keerates mööda linna kihutada, meil aega lõbutseda ja tuttavaid välismaale saata. Kuu aega veel ujukaid võib kanda ja nahavärvi muuta, justkui kameelion. Võib kolmkümmend päeva veel pühapäeva öösel muretult sammud randa seada ja päikse tõusu nautida.
Raske kujutada ette on, kui palju lisakaloreid kogub üks kaalujälgija ühe lisa suve kuuga ja kui palju kõik kaalujälgijad kokku. Võimatu kokku arvutada kui mitu liitrit õlut veel alla neelatakse. Magamata tunde ükski kell ei näita iial. Emotsioone ei asenda ükski pilt. Ükski süstik pole läbinud nii pikki vahemaid, kuis kõik suvitajad kokku reisides. Ja ükski pank ei oma seesugust summat, mis me veel ühe kuuga kulutame.
Krt sügis võiks juba tulla..eksju!
Filed under: Argipäev
iFFer 