Olen siis juba poolteist nädalat elanud siis seda sportlase elu, eks ta ole tegelikult koera elust veidike kehvem aga kanatab ära küll.Täna näiteks käisin dispanseeringus ehk maa keeli, arsti juures läbivaatusel.
Ühelt poolt nii huvitav kui ka ebameeldiv elamus, kuna kõik uued asjad on siiski mingil määral hirmutav.Olen tegelikult alati kujutanud ette kuidas neid teste siis läbi viiakse, kui pähe pandakse hapniku mask ja keha külge pandakse igasuguseid vidinaid, mis siis kogu informatsiooni sinu kehast, otse arsti nina ette, arvuti ekraanile toimetavad. Peab tõdema et tegelikult see kõik niiväga meeldivaks ei kujunenutki, kuid see on pigem individuaalne faktos ja ärme minu maitsest siin pikka juttu tee.
Pigem on kurvastav ja samas ka rõõmustav, see et sain teada kõik difektid mis minu kehas on. Ikka loodame kõik et meiega on kõik tore ja korras ja alati on ebameeldiv teada saada et tegelikult see nii ei ole, aga samas teiselt poolt on see kasulik meile endile et me teada saama, mis meiega valesti on et sellega edaspidises elus arvestada.
See et minu kopsumaht on alla keskmise minu jaoks üllatuseks ei tulnud, oleks minevikus põdenud astma küüsis ning olen alati teadnud, et minu kopsud on üsna nõrgukesed, uudiseks tuli siis see et minu süda mingi osa ei tööta täiel koormusel. Ning siit tuligi shokk, nende kahe faktori tõttu ei suuda ma taluda pika ajalisi suuri koormuseid, millega tegelikult korvpallurid igapäevaselt kokku puutuvad. Õnneks ma talun mõõdukat koormust, aga see piir kus lõpeb mõõdukas ja suur ei ole treeningul vist hästi paigas, õigemini ei usu et keegi oskab sellele näpuga osutada. Dilemma on ka selles, et ma siiski olen ka peale virdikti teinud trenni sama koormusega ja ma pole märkanud et minu tervis välja, samas on võimalik et tegimist ei ole silmaga märkava teguriga.
Test näitas samuti et ma ei suuda taastuda kiiresti, suurest koormusest, ning esialgu on arst mulle välja kirjutanud rohud. Õigemini vitamiinid südame tarvis, aga siiski jätab see mingi jälje, ning see on äärmiselt ebamugav, teisel nädalal juba neelata pille selleks et kuidagigi toime tulla.
Veidi hilinenud uudised kuid heidame siiski pilgu peale mis seal ookeani taga toimub ja vaatluse alla satub seekord juba läbi saanud 1 round – kus sündis nii mõnigi üllatus!
Täna peale mängu arutasime tuttavatega, et kuidas siis täna Final 4 kulmineerub kas tiitlikaitsja CSKA kaitseb oma eelmise aasta tiitlit või suudab näpsata PAO oma kolmanda tiitli viimase 4 aasta jooksul.
See on vist minu uue blogi esimene suurem viga et selle uudisega juba tänasesse viivitasin.Kalevi ei julge öelda legendaarne ega fantastiline mäng, sest ega ta ju seda ei olnud.Lihtsalt hea ja pinget pakkuv viimase sekundini mäng.
Aga peksupoisiks Johnson siis seekord ei saa, loodan et mõned mäletavad veel eelmise aasta Kalev – Rock draamat kus ühes mängudest tolle aja staar Frier(kusjuures ei tea mis sellest eputajast sai) viimaste sekundi viskeid samamoodi põrgatades mööda viskas.Eks siis oli Kuusmaa tal kallal küll aga mul on millegi pärast kahtlus et ka Johnson võtab liiga palju enda peale, Reedi kohta ma seda öelda ei saa ta teeb küll suuri skoore kuid seda et ta just kõike endale võtab ei saa ma öelda.
iFFer 