Sarimõrvar vabaduses

{ August 1, 2008 @ 6:52 am } · { Vaatenurk }
{ } · { Comments }

Viimaste aastate jooksul on kasvanud õnnetuste arv liikluses. Eesti sõidukultuur on olnud peavaluks paljudele. „Rulnokasi”, kihutajaid ja teisi liikluseeskirjade rikkujaid näeb meie tänavatel pea iga päev. Politsei võitleb nende kuis jaksab. Korraldatakse reide, patrullitakse ja karmistatakse seadusi, juhtide hirmutamiseks ja vaos hoidmiseks. Kogu selle tralli taustal saab, aga noor ralliäss, kes põhjustas avarii, kus hukkus 3 inimest tingimisi kaks aastat ja ühe aastase sõiduki juhtumise keelu. Õiglus?

Eelmise aasta 8. detsembril kaldus juht Joosep vastasuuna vööndise ja põhjustas kolme auto kokku põrkamise, kus hukkus 3 inimest. Noor, lootust andev ralliäss oli teel Tallinnast võistlustelt koju. Vastasuuna kaldumise põhjuseks tõi Joosep välja väsimuse ja arvas, et jäi roolis magama. Noormees omas piiratud õigusega juhiluba, ehk „tite lube”, mis lubab sõita autoga vaid siis, kui kõrvalistmel on vähemalt kahe aastase sõidkogemusega autojuht. Selline isik autos puudus.

Kui uudis sellest juhtumist meediasse lekkis, pakuti sellise hooletuse eest karistust kolm kuni kaksteist aastat vangistust. Muidugi oli tegu tühja spekulatsiooniga, sest läbi viimata olid menetlused ja pidamata kohus. Kolme kuni kaheteistkümne aastane vangistus ei ole laest võetud, sellise karistuse näeb ette karistusseadustik isiku süüdimõistmisel.

Ühel poolt oleks justkui ebaõiglane määrata 17 aastasele noorukile vangla karistus. See tekitab noorele emotsionaalse trauma ja võib rikkuda kogu noormehe tulevase elu. Arvestades seda, et tegu polnud tahtliku liiklus eeskirjade eiramisega vaid väsimusega tundub määratud kahe aastane tingimisi karistus küllaltki õiglane. Aga kas õiglus on ikka jalule seatud?

Minu arvates räägib karistuse õigluse kohta kaks äärmiselt tähtsat asjaolu.
“Kohus leidis, et süüdistatavapoolset tahtlust rikkuda liiklus- ja sõiduki käitusnõudeid ei ole kohtumenetluses” /Eesti Päevaleht Online 31.07.08/ Juht omas piiratud õigustega lube ja kogenud juhti kõrvalistmel ei olnud. Kas selline käitumine ei ole ülbe,hoolimatu või vähemalt liiklus eeskirjade vastuolus. Kogenud juht ei ole kõrvalistmel ainult protokolli jaoks. Kogenud juht peab ära hoidma igasugused uljaspäised trikid, aitama olukorras, kus noor juht võib jänni jääda ja samahästi peab kogenud juht ära hoidma „titeka” magama jäämise ja vastassuunavööndise kaldumise.

Teiseks räägime me siiski kolme inimese elust. Kolmest süütust elust ja paljudest sugulastest, lähedastest kes on läbielanud midagi kirjeldamatut. Kohati tundub, et meil koheldatkse rooli joodikuid, kes reidil vahele jäänud karmimalt, kui kolme inimese surma põhjustajat. Minule ei tundu kahe aastane tingimisi karistus ja neljakümne tuhandeline rahatrahv õiglane karistus inimesele, kes võttis kolme inimese elu. Olen kindel, et ükski lähedane ei ole rahul kohtu otsusega.

Kas kohtunikud on saanud obaduse suure raha patakaga ja sonivad nüüd sama juttu, mis kunagi saunalaval kuuldud? Seda kahjuks meie ei tea. Aga hoitke alt, sest juba vähem kui aasta pärast on Joosepil load käes ja mine tea väsinuna ta jälle rooli istub.

Smilersi tuur.

{ July 29, 2008 @ 10:12 am } · { Muusika }
{ } · { Comments }

Justkui ühes smilersi laulus sain ma sõpradega kokku ja üks vanem auto viis meid järvele. Küll jäi see laul meil kontserdil, kus me samal õhtul käisime, kuulmata aga emotsioone ja mälestusi terveks eluks. Ma käisin kuulamas Smilersi koos sümfoonikutega ETV Live raames ja te ei kahetse karvavõrtki kui teete seda sama!

Smilers viib meid oma tuuriga täiesti tundmatutesse paikadesse, kuhu märatsev ja kontserdist mitte huvitatud isik ei satu. Aga kauged vahemaad ei takista sõpradel saaremaalt, Tallinnast, Rakverest ja Narva-Jõesuust saada kokku Viljandis, põrutada Tartu, kus peale võetakse veel üks tuline fänn ja kihutada Palamuse suunas, kus tuleb suurepärane kontsert ja afterparty.

Telgid püsti ja õllekastid külmas, käisime veel korra ujumas, kuid mõtted keerlesid vaid ühe asja ümber - kontsert. Me lugesime tunde, minuteid ja sekundeid ja kui lõpuks jäi kontserdini vaid viis minutit kihutasime paigale.

Palamuse on väike koht ja lava ette keegi reivima ei tulnud(peale meie). KOntserdi käigus ühines meiega muidugi rahvast aga algusest lõpuni oli lava esine meie päralt! Juba esimene laul võttis hingetuks. Hendrik astus üksi lavale ja akustilise kitarriga esitas Käime Katuseid Mööda. Meie kurgud olid haiged ja särgid higised juba peale esimest salmi, siis tegi Hendrik pausi lobises meiega ja ootas kuni lavale astub ülejäänud bänd ja laul mängiti lõpuni. Muidu raadios nii ära leierdatud laul mõjus selles miljoos aga eriti hästi, tõotas tulla supper kontsert.

Me elasime kontserdile nii kõvasti kaasa, et ühel hetkel puhkes Hendrik naerma ja laulusõnad jäid tulemata, kuid meie tugevad hääled kompenseerisid need. Nende rõõmsaid pilke Urmasega oli hea vaadata oli tunda me tunneme mõlemad mõnu sellest kontserdist.

Me olime enda parimas kooseisus viis suurepärast sõpra ja üks neiu kes meid täiendas Smilersi armastusega. Kontserdil kõlas lugu Aega Parajaks Teen…mis räägib sõprusest. Selle laulu me hoidsime kõik üksteisest kinni ja igaüks laulis kaasa mõneti küll kurbi sõnu sellest, kuidas me kaotame ajapiku sõpru ja rõõmustasime, et meie oleme veel ühtsed.

Kontserditel pole ammu tulnud esitusele Seilan 7 Merd, Tantsin sinuga taevas oli supper ja laulu ajal Annika, tantsisime ümber meie neiu, kelle nimi oli juhtumisi Anni. Palun Andeks Su Käest ja Sinu Süles on eepilised lood armastusest mille esitamisele tulek rõõmustas mind ülekõige. Super kolmikust jäi puudu vaid Kvaliteet Aeg, aga küll ka see ükskord tuleb.

Kellele ei meeldiks tango?Kellele ei meeldiks Smilers kes mängib tangot? Kellele ei meeldiks Sellel Ööl tango võtmes? Ülisupper hea laulu muutus, mis tõi naeru kõikide suudele. Kvaliteet muusika tekitas super feelingu mille võrdset ei suuda isegi ette kujutada, ma seiklesin muinasjutus.

Lisaks kõigele Vuntsideta Mees ja Päike ja Kiriku Tüdrukud ning kontsert oligi ühele poole saamas. Me kutsusime muidugi tagasi ja kõlas kõige oodatuim lugu. Saadan tuule su juurde….ja kogu meie rühm oli hullumas. Paremat kontserdi lõppu ei ole võimalik välja mõelda. Nad lõpetasid ja me ootasime ikka, et üks kord nad tagasi toovad meie südamed.

Me seisime veel oma kaks minutit lauldes lugu, mis tuli lindil, et las jääb nii beibi…. Lava taga tegime pilti, avaldasime pahameelt, et Olen Kuul jäi playlistis välja ja ajasime muidu juttu. Lahkusime kontserdilt enda aftekale, mis jääb siin kohal kajastamatta. Ütlen vaid seda, et MARGUSEL OLI VÄGA HEA MEEL, ET KÕIK KOHALE TULID….ja nii oma 7 korda!

Kontserdi ajal segas meid üks korraldajatest, kes meile algul hüppamise ära keelas ja siis plaksutamise, kuid edasise kõrval on see tühine. Peale kontserdit arvasime et smilers sai sama hea emotsiooni kontserdilt, kuis meiega. Kuid varastatud pillid jätavad palamuse kontserdile suure musta pleki, kahju.

PS: Viiulid olid SUPPER!

Suvitaja Monoloog

{ July 21, 2008 @ 2:55 pm } · { Argipäev }
{ } · { Comments }

Sõidan jälle kodust koju. Raske hommik, vihma tibutab – vähemasti pole palav, raadiost kõlab mõnus kantri – i put some new shoes on, mõnus on. Alati on hea meel kui vanu sõpru kohtad, elad jälle justkui minevikus, kus neid samu baari pinke nühitud on küll ja küll.

Suvi pooleli. Tööd tehes lendab aeg! Uued tuttavad on tulnud, mõned jälle Mehhikosse kolinud. Liitrid kõhtu kadunud ja kilod lisandunud sealiha arvelt. Vees supeldud on küll ja puukidega tuvust tehtud. Rügatud ja joostud, et vormi taastada end ja õhtul elu põletatud. Autoga on kihutatud, tehtud vigu, mille tagajärgi hommikul vaid hinnatakse Kontserditel käidud, nauditud on muusikat ja toredat seltskonda. Kaevatud on kraave, kinni aetud on neid, tehtud tööd on. Palga saamine on justkui silmi ees, kuigi palgapäeva õhtud hägusalt on meeles. Lõbutsetud, tantsitud ja igasugust vingerpussi tehtud on….

Suvi ükskord otsa saab. Jääb tegemistest vaid mälestused, mõned katkised luud, maksmata laenud ja uued sõbrad. Kuid tuleb minna kooli, kellegil jälle tööle ja võta näpust kumb neist etem on! Enam ei ärgate peale lõunat, ega enam valmistata ühe paiku hommiku sööki. Sügisel peab hommikuti tööle minema, seega pole mahti öösel kahe paiku sauna kütta, ega sütt grillimiseks soojendada. Enam ei jõua peolisi hommikuti kohviga kostitada, sest hilinetakse kooli. Ujuda enam ei saa, sest vihmapiisad pesevad puude lehtedelt rohelise värvi. Sõpradega veedetud aeg ja armastus vahetub Orksi scrappidega. Hunnik privileege, valikuid ja võimalusi asendub kohustustega.

Aga meil on terve august ees. Meil aega küllaga on jalgrattaga ületada vahemaid, autodel aknad lahti teha ja makki põhja keerates mööda linna kihutada, meil aega lõbutseda ja tuttavaid välismaale saata. Kuu aega veel ujukaid võib kanda ja nahavärvi muuta, justkui kameelion. Võib kolmkümmend päeva veel pühapäeva öösel muretult sammud randa seada ja päikse tõusu nautida.

Raske kujutada ette on, kui palju lisakaloreid kogub üks kaalujälgija ühe lisa suve kuuga ja kui palju kõik kaalujälgijad kokku. Võimatu kokku arvutada kui mitu liitrit õlut veel alla neelatakse. Magamata tunde ükski kell ei näita iial. Emotsioone ei asenda ükski pilt. Ükski süstik pole läbinud nii pikki vahemaid, kuis kõik suvitajad kokku reisides. Ja ükski pank ei oma seesugust summat, mis me veel ühe kuuga kulutame.

Krt sügis võiks juba tulla..eksju!

Väljamõeldud lood! Kohustuslik külastus!

{ July 13, 2008 @ 12:10 pm } · { Muusika }
{ } · { Comments }

Mina käisin eile kvaliteet muusikat nautimas! Mina käisin väljamõeldud lugusid vaatamas! Mina tutvusin suurepäraste rütmide ja gitarri käikudega! Minu kõrvad mõnulesid proffesionaalse hääle kasutuse käes! Mu silmi paitasid pildid ekraanidelt mis saatsid muusikat! Minu aju püüdis palju hinge lähedast ja tarka lüürikat! Ma käisin kuulamas dagöt koos chalicega kellel oli kaasas ka Lenna Kuurma.

Ei ole mõtet salata, kontserdiga jäin rahule. Pisut kallis pilet oli oma hinda väärt ja peale kontserdit oli n nõus maksma kaks korda sama palju, et veel tund aega kvaliteeti nautida.
Rõõm on tõdeda, et eesti artist võtavad üha rohkem tehnikat kaasa. Dagö lava oli täiustatud kahe ekraaniga, kuhu edastati pilti nii lava eest, kui ka mini kaameratelt mis olid paigutatud pea igale poole – üks oli saatpalu mikri otsas! Lava taha jäid mõned ekraanid ja valgustid. Pakuti nii vaatamise kui ka kuulamis rõõmu.

Esimesena astus lavale Dagö. Enamuselt esitati lugusid uuelt plaadilt Möödakarvapai. Ja vahele mõni varem juba tuntuks laudud laul. Saatpalu tekstid on alati väga südamelähedased, ilusad ja vaatamata kõigele väga lihtsad ja mõistetavad. Mõnus kahe hääl võib vahelduda kõrgete kilgetega ja Rebase osavad näpud gitarril moodustavad ülima koosluse, mille katkemist kardad terve kontserdi. Üllatus esineja Kuressaares oli Superstari Piperal, kelle vastu mul midagi ei olnud. Koos esitasid nad ühe loo ning tausta laulis ta ka loole Jää, mille rajumate riffide ajal lava esine uppus valguse vahelduvates sähvatustes.

Väikse puhkuse Dagöle andis Chalice. Chalice on lihtsalt chalice ja see mees ei väsi üllatamast. Jarek astub lavale araabia meloodiate saatel, TANTSIB ja laulab sellest kuidas ta kohtleb naisi – nagu muda! Peotäis naerupahvakuid. Ja selline Chalice ongi, räägib asjadest nii nagu nad on, julgeb ära öelda seda, millest me kõik teame aga häbeneme välja öelda. Jarek teeb seda aga võga lõdvat ja ei tee sellest suuremat numbritki. Edasi istub Chalice klaveri taha ja laulab väga head lood, enamuselt teiselt plaadilt Süsteem Süsteem. Suurepärased rütmid ja sõnad. Lenna Kuurma aitas esitada ühte mu lemikut laulu Koduteel.

Kas tohib ma ei kirjuta Lennast? Aitäh!

Kuid kooslus on tõesti võitmatu. Saatpalu ja Chalice. Mõlemad nii muhedad vennad, targad, üks kergemeelne ja teine justkui tasakaaluks kaalukas Saatpalu. Peale tagasi kutsumist esitasid nad laulu Head Ööd. Kas on võimalik välja mõelda paremat lõppu kontserdile? Neljakesi laval vuristasid nad laitmatud Jareku sõnade seaded ja tantsisid laval. Lobisesid pausides ja tuntsid mõnu sellest mida nad teevad, täpselt sama palju kui publik või veelgi rohkem.

Alati on hea vaadata ja kuulata, kui esineja saab sama palju positiivseid emotsioone kontserdilt ja naudib igat sekundit laval, sest ta armastab muusikat, armastab armastust, publikut ja kvaliteeti. Sellel kambal ei ole parim enne!

Värsked muljed Franz Ferdinandi kontserdilt!

{ July 4, 2008 @ 9:03 pm } · { Muusika }
{ } · { Comments }

Järgnev lugu on kirjutatud just peale kontserdi, kui meeled ei ole veel rahunenud peale meeleolukat õhtut ja sõnakasutus ja õigekiri ei ole eriti kiita. Aga kirjutada oli vaja, kuna emotsioone oli liiga palju. Seega loodan, et see vähene lugeja, kes selle popstituseni jõuab annab mulle andeks, vead, emotsioonid ja ebaobjektiivsuse. Kuna ma lihtsalt armastan seda bändi ja selle bändi live!

Reede tхatas tulla hea ja tuligi. Teel Tallinnase kхrvetas meid pдike jahirmutas paduvihm koos дikesega, kuid Tallinna soe pдike pьhkis kхik kahtlused ilma kohalt ja ootus дrevus Franz Ferdinandi tхttu kasvas iga minuti ja sekundiga.
Soetanud vдga odava pileti sellise staari kohta tormasime Postimehe pealava juurde, kus kell 22.30 pidi lavale astuma minu jaoks selle aasta kхige oodatuim ansambel Franz Ferdinand. Imepisikese viivitusega oli ansambel laval. Tuhanded inimesed voorisid laulukaare alla ja lava ette, moodustades tohutu suure laulu armee, kes kхik olid ootuses, mida saladuslik vдljamaa punt neile nььd pakub.
Ekraanile ilmusid nelja liikme nдod ja publik oli juba ennast ise ьles kьtnud. Intro saatel astusid lavale inglismaa poprocki vaieldamatu koorekiht.
Paar pдeva enne kontserdit vestlesin ьhe muusika lembelise sхprannaga, kelle arvates ei olnud Eesti publik Franzi jaoks valmis ning, et vдhetuntud ansambel ei tekita publikus erilisi emotsioone. Ausalt цeldes lхi see ka minu enesekindluse kхikuma ja ma tхesti kahtlesin kas Ferdinand suudab publiku kдima lьkata.
Publik oli fantastiline. Franz Ferdinand ei ole suur MTV lemmik, seega vдikesed kiljuvad tьdrukuid lava ees ei olnud, ma mдrkasin vдga palju keskealisi mehi, kes kьll veidi purjus kuid siiski tдielikult teadvusel koos meiega kargasid ja kaasa laulsid. Publik elas metsikult kaasa ja seda eriti tuntud loode puhul. Matinee, Take Me Out ja mхned veel mil publik kaasa lauldes end oimetuks hьppas ja kargas. Mina koos nendega.
Solist rхhutas mitu korda, et Tallinn oskab tantsid ja Tallinn tantsis! Mina olin sьndmuste keerises, 5-6 meetrit lavast eemal olin just mцllu sьdames ja meie hьppasime end higiseks ning kaotasime enda hддle sinna samma lava ette.
Kontsert kogus tuure Matineega ja Would You Like samuti kхlas laul Take Me Out millele me hoogsalt kaasa elasime.
Olles enda arvates siiski suur Franzi austaja oli mхni laul minu jaoks ka ьllatus ja meeldiv ьllatus. Nдiteks laul kus refraanis kхlasid read You are watching gei porn.. Selle lauluga lдks lava ees eriti kuumaks. Olles just tsunaami epitsentris ei mхistnud enam mis toimub kogu ьmbruskond hьppas ьles alla ьhtses rьtmis, mingit kutti kanti rahva seas kдtel ьhest ava servast teisse ja me karjusime refrддni. Ьli emotsinaalne!!
Kontserti lхpp oli Franzul hдsti sдtitud. Ekraanile tekkisid jдrjest sagenevad pildi kaotused ja kogu bдnd kogunes trummimehe juurde ja kogudes aina tuure jхudsid tipuni ja lхpetasid mдngimise.
Publik ei olnud tunnise kontserdiga kuidagi rahul, me skandeerisime: we want more. Ьpris kaua lдks aega enne kui me staarid tagasi lavale saime. Kogu kontserdi Saku Kulda trimpanud Ferdinandid olid ilmselgelt ьllatunud kui soojalt neid Tallinna publik vastu vхttis. Kхlas veel kolm lugu ja kхige lхpetuseks Fire. Ьlivхimas lugu mille kдigus solistil ka gitarri keel katki lдks ja venis ka lugu kuni personal talle kaks korda uusi gitarre ulatas aga seda pikemaid soolosid kuulsime teise gitarri poolt ja seda rohkem hoogu lдks publik.
Sхnad this fire is out of control we gonna burn this city, burn this city olid igaьhel peas ja neid kuulutasid kхik valjul hддlel. Meil oli tхesti energiat ja adrenaliini nii palju, et panna pхlema kogu lauluvдljak ja linn ьleьldse ja kogu see energia oli saadud esinejalt.
Ьlivхimas bдnd mille muusika vхib esmamuljelt tunduda ka ьksluine, kuid missugune live ja missugune energia, kuivхrd pццrdesse sattus korralik publik (kui vхrd korralik vхib olla publik хllesummeril). Korda lдinud pдev ja korda lдinud kontsert. Kummardamise ajal ja mхni minut peale lхppu laulsime me ikka, et pхletame selle kuradima linna maha!!! Aitдh Ferdinand!

Paus

{ June 19, 2008 @ 9:26 am } · { Argipäev }
{ } · { Comments }

Tegelikult olen ma põhjas. Tsükkel lõppeb sügisel…nägemist!

Kusev revolutsionäär

{ May 16, 2008 @ 7:16 pm } · { Vaatenurk }
{ } · { Comments (2) }

Kell oli 11.24, ma seisin Tallinna bussijaamas, hoidsin vasakus käes reisikotti ja paremas chilli vorstiga hot dogi. Vaatamata varajasele kella ajale, oli bussijaam elevil, inimesed ostsid minu eeskujul süüa, kiirustasid soetama bussipileteid, jooksid enseohverdavalt järele juba lahkuvale bussile. Ka minul tõotas tulla raske päev, 200 kilomeetrit oli juba selja taga ja veel samapalju ootas ees. Keset julma, suure linna elu saginat, seisis üks, ilmselgelt joobes meesterahvas Tallinna bussijaama tasulise WC ees ning kuses ukse juures olevasse prügikasti.

Kuivõrd jõledana see vaatepilt ka ei tunduks, jäin ma seda üllatunud pilguga ja naerul suuga vaatama. Kosunud suurest avastamis rõõmust, ammustasin esimese tüki enda einest ning suundusin platvormile, ise mõtisklemas, mis võis olla selle „aktsiooni” taga. Miks esmapilgul bonaalsena tunduv toiming minu tähelepanu köitis? Võib ju oletada, et tegu on kõige tavalisema asotsiaaliga, kes hommikuse viina järel end tänava nurgal kergendas.

Kuid asotsiaali jaoks oli isik liiga korralikult riides, ning enda põie tühjendamine just tualeti ees, on justkui protesti, meeleavalduse maiguga. Just see sundis mind leidma seoseid Eesti poliitika ja majandus sündmuste vahel, mis võisid olla ajendiks säärasele käitumisele.

Saladusliku käitumise lahti harutamiseks, peab esmalt välja selgitama, miks kodanik nii varajasel kelleajal viibis joobes seisundis Tallinna bussijaamas. Kuna ma eelnevalt välistasin asotsiaali teooria, ei olnud põhjuseks harjumispärane hommikune ergutus odükolonn. Seda, et Eesti elab läbi majanduslike raskusi, on saladuseks vaid reformi erakonnale. Pidevalt kasvavad hinnad ja kõrge inflatsioon on muutnud inimeste elu raskemaks ning nõrgemad lülid ühiskonna süsteemis annavad alla. Mõned sooritavad enesetapu, võtavad sms laene või kukuvad jooma. Oletatavalt ei kuulu see isik reformierakonda, seega võib oletada, et riigi raske majandusliku seisu tõttu on meesterahvas langenud tsüklisse.

Muidugi võib tsükli põhjus peituda ka isiklike laadi probleemides, kuid sellisel juhul kasutab pohmellis või hommikuses joobes mees tavaliselt enda eluruumides asuvat vetsu. Kuigi raamatut ei tohiks hinnata kaane järgi, teeme me seda ning riiete järgi peaks meesterahvale kuuluma vähemalt ühetoaline korter, kuskil lasnamäe kandis. Seega peab olema selles käitumises mingi peidetud sõnum, protest või meeleavaldus, nimetage kuidas tahate.

Kasvavad hinnad on puudutanud peagu, et igat valdkonda, esmatarbe tooted, transport, kinnisvara jne. Samuti on pidevalt kerkinud ka tasulise WC pilet, olen seda pidevate reiside korral isegi tundnud. Just seepärast, on seesugune, nähtavasti spontaane protest väga irooniline, just WC suhtes. Ta justkui kuses kõrgete hindade peale ja valides selleks sobiva koha vetsu uste ees.

Üheltpoolt, küll räme ja teiste inimeste suhtes ebaviisakas käitumine, ei ole mitte ainult amoraalne vaid ka pahuksis seadusega, sest tegu on ju avaliku korra rikkumisega. Kuid leidlik meeleavaldaja oli nutikas ning tühjendas ennast prügikasti, temast ei jäänud midagi peale vastiku lõhna, mis WC läheduses ilma tematagi on.

Tegu võibolla ka boheemlasega, kes põlgab igasugust progessi ja tähtsustab inimese pärimust ja kuulumist looduse keskkonda. Sellisel juhul, võib oletada, et ta kasutab tualet ruume haruharva ning proovib meile meelde tuletada, et kusemine on täiesti tavaline ja sünnis toiming, mille eest inimesed veel lähiminevikus midagi ei maksnud. Ta võib seda hinnata kuis lihtrahva nöörimist ja tõmbab paraleele lehmade peeru maksustamisega.

Kindlasti hindaksid paljud tema käitumist amoraalseks, süüdistaksid teda ja küsiksid mille poolest tema teistest parem on. Õnneks nii mõnedki tegidki nii. Kuid teiselt poolt on ta nii mõneski mõttes teistes parem, näiteks ei suudaks ma sellises joobes võibolla jalgadelgi seista, tema suutis lausa rääkida ja õigustada ennast vihaste kaaskodanike ees. Midagi väärt mees.

Kui sügavmõtteline see pealtnäha barbaarne tegevus oli, mõtlesin ma kui oma hot dogiga lõpule jõudsin ja bussi astusin. Mis sest, et lollil, joobes isikul enda käitumise sügavmõttelisust ja filosoofilisest poolest aimugi polnud. Vaevalt, et tal midagi peale sooja voodi või järjekordse alkoholi anuse üldse peas mõlkus. Peasi, et meie mõistaksime kui tark see loll mees oli!

Sõites kodust koju.

{ May 9, 2008 @ 2:44 pm } · { Argipäev }
{ } · { Comments }

Tuled kustunud on taas. Ma lahkusin, jätsin linnaga hüvasti ja viskasin bussiaknast viimase põgusa pilgu. Hommikuks olid laterna tuled kustunud ja ilus pimedus, pidi tunnistama kõleda päevavalguse võittu. Eile õhtul sain veel viimast korda päevitada laternate all, eile õhtul jätsin linnaga hüvasti.

Jah üksi küll, kõik kärarikad sõbrad olid juba lahkunud. Jah kahju küll, meil oli tore olla. Käisingi kõik vanad rajad läbi, imetlesin kuldset linna ja maitsesin kuldset jooki, kuid üksi. Mind õue hilisel tunnil kiskus vaid lootus salvestada mällu pilt, neist tänavatest, majadest, inimestest ja laternatest. Ma külastasin armsaid kohti, ma meenutasin ise enda ajalugu. Kuis puu tüve läbilõikest lugesin ma enda eluringe, etappe, üleelamisi, rõõmu, kurbust ja seda mis sinna vahepeale jääb. See aitab mõista ennast, nii minevikus, kui ka praegu ja loodetvasti aitab tulevikus ka. See mineviku maitse annab tunda, sa olid siin.

See müstiline kuuluvuse tunne, ma tunnen, kus ja miks ma kuulun. Ma armastan neid tänavaid, neid veel veidi lehtjas puid, neid maju, neid laternaid mis värvivad kõik komponendi kuldseks. Ka mind nad värvivad, ka mina olen laternate abil puude, tänavate, inimeste osa.

Jah seda küll, sealpool kodus väidate alalõpmata, et linna on kole, teed on katki, majad räämas, inimesed purjus ja puud vaid suvel lehtedega varjutavad kõik. Ma olen nõus ja päeval olla see võib nii, kuid õhtul pimedus saab päevast jagu, ning varjab kõik linna puudu jäägid. Teed korda teeb, inimesed kaovad majade ja puude varju, laternate sära täidab valgused kõik augud ja puudujäägid muudab urbanistlikuks muinasjutuks.

Need kõigest paneelidest kokku klopsitud karbid, kus inimesed sipelgate moodi elavad. Muutuvad laternate abil, esteetiliseks ideeaaliks, nad paitavad mu silma. Nad kõrguvad mu kohal, justkui keskaja kantsid.Ma imetlein neid samapalju kui romantikud keskaega koos oma õilsa rüütliga. Kuid mina olen urbanist, mul metsikust loodusest on südamele lähedasem betoon, on asfalt kallim kui maamuld, elekter soojen on kui päiksevalgus ja inimeste rohkus on üksindusest tähtsam mul.

Kuid juba lahkusin ma linnast ja selle ülistamisega vaid piinan end. Ajapiku tuhmuvad eilseid pildid ja lahkub verest joovastus. Ma eile üksi kannu tõstes, mõtlesin mil veelkord siia sattun ma. Küll elan samas riigis ja suhteliselt väiksed vahemaad mind siiski kodust eemal hoiavad.

Ma olen kaugel linnast, mis taaskord õhtul särab laternate all. Ma olen kaugel kodust, mis sest, et sõidan koju.

Kiri koju, kodust

{ May 1, 2008 @ 10:02 am } · { Argipäev }
{ } · { Comments }

On kustunud tänavate kuldsed laternad. Öine linn magab, käes on keskpäev mu pea on lõpuks selge, keha valmis ja vaim puhas. Ma istun rohelisel aasal, urbanismi metsikus looduses ja jälgin jõe võimsat, rahuliku voolamist. Mul õhtuni on aega meenutada mineviku ja unistada tulevikust. Me õhtust õhtu oleme päeva promillide saatel ära saatnud ja nende järelmõjul uut päeva tervitanud. Meil laternatest vaid hägusad on mälestused ja nii on hea. Meil rõõmus meel on, et suudame me unustada kõik, nii hea kui halva ja ka selle mis sinna vahepeale jääb. See on me soov ja täide selle halastamatult viime.

Neid laternaid ma igatsesin neid laternaid ma armastan. Ja nagu ikka olen omistanud armsamale omadusi, unustanud hea ja ülistanud seda mida on. Ma ülistan laternaid, neid kuldseid tänavaid, suurt linna. Siin ära kaduda võib kui soovid ja alati võib leida kaaslase kui igav on. Need kuldsed tänavad säravad öösel ja puhkavad päeval, varuvad jõudu, energiat ööks.

Ka mina kogun jõudu. Ma säran justkui väike lambike ja tunnen kuidas armastus mu sõprade vastu mu sisse volte süstib. Ma olen olnud eemal, ajaga on minu lamp vist värvi muutnutki. Kuid elekter mu sõprade armastus on jäänud püsivaks ega muutugi vist iial. Ma poole nädalaga kogun enda generaatoritesse niipalju energiat, et suudab kaua weel mu lamp särada. Mu promillidest immutatud keha juhib positiivseid ioone suvest talveni. Sest jube hea on tunne, et keegi kuskil ootab sind.

Täna nägin enda mineviku. Taas meenusid kõik selle helged ja tumedamed küljed. Kuid kurb on see, et teades, tundes oma mineviku läbilõhki ei oska ma ennustada enda tuleviku. See siiamaani on hall ja pilvine, justkui taevas minu kohal. Vaid puude rohelised varjud jõel segunevad pilvede peegeldusega ja selle gamma põhjal tahaks loota ka rohelist kevadet, nii endale kui minusõpradele.

Mis sest, et hetkel olen üksi. Ma tean, et kõik on minu enda käe ulatuses. Me pole kurvad, kui tänavad ei sära, sest teame, et öösel süttivad laternad taas ja värvivad me näod kollasteks. Me varjud liiguvad vaikselt tänavatel, suud käivad, meeled erutuvad. Me põletame enda elu, lõikame läbi igasugused sidemed igapäeva rutiiniga ja harjumustega, me unustame kõike, kunas varsti peame tagasipöörduma minevikku, tulevikku, rutiini.

Hea on meenutada, mäletada, muiata, taaskord teada, et kuskil keegi ikka ootab sind ja et sinagi ootad kedagi. Need mälestused, kohad, loodus, linn, energia see kõik sind paratamatult kisub tagasi. Kiusab sind justkui tüütu bakter, ega anna asu, paneb piinlema ega kingi rahuliku und. Seepärast olen hetkel rahul, olen siin kus ma usun olema ma peaks. Haigusest saan jagu, mälestuste abil justkui süstiks järjekordset doosi ja kustutan nälja, nüüd olen vaba, mul on hea!

Seepärast me vist elamegi.

Kes on Magnus?Kus on Magnus?

{ April 20, 2008 @ 5:58 pm } · { Vaatenurk }
{ } · { Comments }

Kes on Magnus? Mis on Magnus? Magnus on Eestis valminud mängufilm. Mängufilm mis oma ühe aastase elu jooksul on pälvinud auhindu ja kiitusi nii euroopas, kui ka mujal maailmas. Küll, pole Magnus saanud väärikat tunnustust enda sünnimaalt, Eestist. Ja kuidas saaksimegi me kritiseerida või kiita heaks filmi, mida Eeestis nähtavasti veel pika aega nähagi ei saa.

Magnus on pälvinud Tšehhi filmifestivali peaauhinna, noppinud saksamaal goEast filmifestivali raames kaks preemiat ning osalenud Cannes. Sügisballi kõrval on see vaidlemata lähis aastate üks auhinnatumaid Eesti filme. Kuid Harju maakohus on seadnud keelu filmi näitamiseks nii Eestis, kui ka mujal maailmas.

Keegi salapärane isik, on kaebanud Kõusaare kohtusse, kuna leidis, et Magnus avalikustab tema isikliku elu. Huvitav pretsident, sest filmi lõpus on kirjas, et filmi tegelaskujud ja sündmused on fiktiivsed ning igasugune sarnasus reaalsete inimestega, olgu nad elus või surnud, on täiesti juhuslik, mis peaks välistama igasuguse võimaluse isikutel ennast selle looga siduda.

Kirjanikud võtavad enda teoste kirjutamisel ainet argielust, sest see on aktuaalne, huvitav, ning tõetruu. Kuid sündmuste elustamiseks ja ilmekaks muutmiseks lisavad kirjanikud väljamõeldud tegelasi ja sündmusi, vastasel juhul oleks meil lugemiseks ja vaatamiseks vaid “sõrmuste isandate lood” ja tulnukate seiklused. Nähtavasti põhineb ka Magnus tõestisündinud lugudel, kuid need on omavahel kokku põimitud ning juurde on lisatud suur tilk kirjaniku fantaasiat. Kuidas saab väljamõeldis avalikustada kellegi eraelu?

Titaniku nimeline linateos põhineb samuti asetleidnud tragöödial ning uppunud laev Titanic lebab siiani Atlandi ookeani sügavustest, kuid kas me tõesti arvame, et keegi naisterahvas ronis laeva nina otsa ja seisis seal käed laiali?

Küll on etteheidetud, et Magnuse isa mängib filmis mitte näitleja, vaid inimene kelle poeg on tõesti sooritanud enesetapu. Kuid filmikunsti debütant, Kadri Kõusaar on Mart Laiska just nimelt tema emotsinaalse baasi pärast, mis võimaldas tal enda rolli suurepärast mängida. Ja mängiski.

Juba üle aasta pikaks veninud kohtuprotsessil on lisaks veel üks jaburus. Nimelt kaebati kohtusse Kõusaar, kellele ka filmi levitamise keeld pandi. Kuid filmi levitajaks, ei olnud Kõusaar. Levi ja müügiõigused kuulusid hoopiski kolmandatele isikutele. Seega Kõusaarelt võeti ära see, mida tal tegelikult ei olegi. Just see müstiline eksitus võimaldaski 1200 vaatajal vaadata Magnust Tallinna filmipäevade raames.

Kohtu piirangud takistasid filmi näitamist Riias ning on hirmutanud kinoteatreid terves maailmas. Minu arvates takistab selline mõtlematu Harju kohtu tegutsemine Eesti filmi arengut, mis peale taasiseseisvumist on lõpuks tuult tiibadesse saanud.

Üleüldises käras ja segaduses on kaduma läinud ja paljudel veel isegi nägemata jäänud sügava teose põhiidee. Kurb lugu jutustab noorest Magnusest, kes mängides surmaga ohtlikut mängu ükskord kaotab ja otsustab lõpuks enesetapu sooritada. Eesti on noorte suitsiidi sooritajate arvult Euroopas kolmas, seega on see film ülitähtis. Ning selle filmi sihtgrupiks võib lugeda meid kõiki.

Kuid kahtlaste otsustega ja tegevusega takistab Harju maakohus filmi levikut veel mõneks aastaks või mine tea igavesekski. Ja jääbki paljudel häbiväärselt kauaks või igaveseks teadmata, et kes või mis on Magnus.

« Older entries